::: Hallutsinatsioon :::


1. Hallutsinatsioon - (mp3)
2. Viirastus tõusvas tules - (mp3)
3. Libahunt - (mp3)
4. Sosin
5. Kord vabana tuleme tagasi
6. Toonela varjud
7. Kolmas haud vasakult
8. Päev et mõista
9. Ruunide leidmine
10. Suremise teine tee
11. Asynchronous Laughter

Pikkus: 35:52


Väljaandja: Hexenreich Records (Eesti), enam ei ole saadaval.

Info: salvestatud septembrist detsembrini 2003. Trummid on lindistatud Guano stuudios Sven Varkeli abiga. Miksitud veebruaris 2004. Seadistanud Olavi Eikla ja Bestia.

+ plaadiümbris suuremalt




Koosseis:

Tarmo - vokaal
Andres - kitarrid
Reivo - bass
Art - sünt, akustiline kitarr
Rainer - trummid

Külalismuusikud:
Raido - kitarr(7)
Aurelius - programmeerimine (9)




::: Sõnad :::


HALLUTSINATSIOON
(muusika: andres, sõnad: andres/balor)

kõnnin mööda pimedaid välju
ja äike saadab noole
lõputusse tühjusesse
siluetti kauguses tajun
ning huntide ulg
kõrvades kumiseb veel lõputult kaua

soovid, hirmud hingesopist
leegid mülkast mürgisest
luues meelel sihid uued
tuues teise ilma tuuled
võõraid pilte ilmestama
uusi mõõte meelde looma
hinge põrgut põletama
nägematut esil tooma

tunnen et veri
mööda huuli voolab
ja mõõgalt teravalt
sädemeid lendab

tundes nälga hingest võtvat
janu keha kuumaks kütvat
pildid olematust hirmust kaugest
hirmuhigi pisaraiga laugeil

kisendust küüntega kangutes
vaimu põrmustava elajana
ulgu kõrist välja rebides
vaimu põrmustava elajana

tuli vaikselt praksub
heidab veel viimased varjud
ei tagasi vaata kui lähen
karjetele kurdiks jään


VIIRASTUS TÕUSVAS TULES
(muusika: andres, sõnad: andres kurimees/surnu)

tumedas taevas tuli kui leeke lõi
pimedusse pilkasse pikne varje tõi
hauases vaikuses hääli kuulda võis
tuha alt lõkkele
kui vaenuvaim lõõmama lõi

valusast piinast valusaid sõnu
verisest veest veriseid vaime
õelast lihast kurja viha
taevasse sigitand põrguvaim

ei kurat ega jumal vaid surm
kandjaks on surija kroonil
pimedusse tõukab valguse
viskab nooli taevaste troonilt

tühjast elust tühje sõnu
kustuvad leegid kord põlenud tulest
haiglasest lihast mõttetut viha
saatnud on maale taevavaim

külma kivi alt külmast unest
tõuseb neid kes valgust eal
pole näinud unes
silmist peegeldub pimedus tume
kõik kaob kui viirastus tõusvas tules


LIBAHUNT
(muusika: andres, sõnad: balor)

kasvas kuu meis ihaks
südant mis pimestas
sündis pimedus kaevuks
millest raevu ammutan

irdudes kalbusest,
leian end algusest
rebides tõdesid, tappes tundeid

varjud öös kui sirguvad
hinged puhtad näevad und
kuu kihk pähe toonud vereudu
meeled tapnud iha sund

raevunult toitume tundeist
kustutes igavest nälga
vabastame ilma neist sundeist
mida ei iial saa juurida välja

vajutame kihvad verre -
veel ei ole hilja
vereihasse uppudes
kuu raevule näitame teed


SOSIN
(muusika: andres/art, sõnad: art)

siin reaalsuse ja mõtte piiril
mereäärsest metsast läbi
peitu masenduse eest

avarused, millest sündis see ilu
täituvad verise valgusega
annan end teisele ilmale
mis inimkonnale allumatu


KORD VABANA TULEME TAGASI
(muusika: andres, sõnad: pyhak)

kas kuulete terase karjeid?
kas kuulete alasil lööke?
näe taevaski tumedaks tõmbub
maa sepad kõik asunud tööle

tulest, rauast ja veest sünnib teras
terasest saagu nüüd mõõk
sama külm kui võitleja süda
olgu tappev ta verine löök

kostub hullunud ratsude kriiskeid
üle möirgab neist ühine viis
viis mis meelest ununend on ammu
neil kes mõdust
veel koguvad rammu

laul priiusest, vapratest meestest
laul vabast metsast ja maast
taas see viis, kui äiksena kerkib
ja kord vabana kõlab see taas

varsti taevas on punetav koidik
kuid päikest seal enne ei näe
kui siin maasse on voolanud veri
ja kui puruks on vaenlase väed

kui käsi ja teras saab üheks
siis kui kehale kaitseks saab kilp
siis koos teele me astume ühes
langeb kodule viimane pilk

kord me vabana tuleme tagasi
silmist kadunud punakas läik
kord me vabana tuleme tagasi
ja me tuleme tagasi kõik!


TOONELA VARJUD
(muusika: beleth, sõnad: andres)

tuultest räsitud
vihmadest puretud

tühjades silmades
kadunud aegade valu

hingetu varjuna
lõputul teel

pimedast sündinud,
hämarusest võetud,
ööudust tahutud,
sooaurust punutud

rongana lendan ma
vana tamme varjus

hundina ulun
põhjatuules väljal

varjuna ootan taas
metsaoja ääres

hämaramas sopis
ahastes karjun


KOLMAS HAUD VASAKULT
(muusika: andres, sõnad:andres/andres kurimees)

igal ööl kui hämardub allee
viib surnuaiale jälle mu tee
seal ootab mind mu arm -
kolmas haud vasakult

mul murdsid südame
sul murdsin kaela
su maisest põrgust
sai mulle taevas

sind süles hoian
kokku korjan luud
väikest kolpa silitan
suudlen allpool kuud

kahjuks oled nii lagunenud
pudened mitmeks tükiks
kuid see ei sega mind
ma ristiga rahuldan end!!!

oled nii hulluksajavalt lähedal
vaid kuus jalga allpool
veel veidi ripnevat liha
vakladest järatud luudel

kolmas haud vasakult


PÄEV ET MÕISTA
(muusika: andres, sõnad: rainer)

rautatud kätega elumustrit harutan
tüdimust teadmatult harjutan

päev mil' mõista et aega pole
vaid see ainakestev viiv
on päev et jätta kõik
mis edasi ei vii

miks mitte elada
kui iga hetk võid surra

lind ju lendab - ja siis kaob
tuul kui tormab - sinu eest
[...aga sina neid ei näe ]
päev on antud
hommik ka
[...ja kõik need soovid ]

on mul ju silmad et imesid näha
on ka kõrvad et naeru kuulda
meel et vajalik vastu võtta
tahe et teod kõik ellu viia


RUUNIDE LEIDMINE
(muusika: aurelius/andres)

instrumentaal


SUREMISE TEINE TEE
(muusika: andres, sõnad: rainer)

taevas leekides on jälle
kui pimedus katab maad
nii hõbedane näib see maailm
kui tiivad sirutan ja kaon

ära eales unusta meenutamast
- su vasaku õla kohal
ära eales unusta suremist
- su vasaku õla kohal

- su vasaku õla kohal ....

elada siin ja hingata õhku
tundes hirmu, austada ohtu
sest lõppu ei ole sest puudub algus
on vaid hetk siin ja praegu

ära eales unusta meenutamast
- su vasaku õla kohal
ära eales unusta suremist
- su vasaku õla kohal


ASYNCHRONOUS LAUGHTER
(muusika: rainer, reivo)

instrumentaal